Veine tuntakse Sardiinias iidsetest aegadest peale. Sealt on leitud ka viinamarjaseemneid, mis tõendavad Sardiinia veinide olemasolu juba rauaaja alguses (900 aastat e.m.a). Pole täpselt teada, kuidas veinid Sardiiniasse ilmusid, kuid hüpoteese on mitu. Ühed arvavad, et viinapuu ja paljud muud taimed tõid saarele foiniiklased. Teised oletavad, et viinapuu jõudis sinna Kreekast ja Põhja-Aafrika rannikult.

Sajandite jooksul on Sardiinias kultuurid järjest vaheldunud, ent kõige püsivamaks on osutunud Hispaania mõju. XI–XVII sajandil tõid hispaanlased koos liköörveinide tootmistehnoloogiaga saarele sellised viinamarjasordid nagu Cannonau (Hispaania Garnacha sugulane), Monica, Vermentino ja Girò. Kindel on olnud ka Prantsusmaa mõju, sellest annavad tunnistust laiuvad Carignano istandikud. Kuid vaatamata tugevale välismõjule on sardiinlased suutnud säilitada kordumatu isikupära, mis väljendub nii keeles ja köögis kui ka veinides.

Lisaks Hispaania ja Prantsuse viinamarjasortidele on saarel ka ainulaadsed sordid, millel puuduvad analoogid isegi teistes Itaalia piirkondades. Nende nimistu on üpris rikkalik: Girò, Nuragus, Torbato, Nasco ja teised. Kõige populaarsem sort on Nuragus, millele on antud nimi saare kuulsate muistsete kivitornide – nuraghe’de– auks. Selle sordi istandikud hõlmavad kolmandiku Sardiinia viinamarjaistanduste üldpindalast, sellest sordist valmistatakse tugeva loomusega suurepäraseid valgeid veine. Menukuselt järgmine on Vermentino, mida võib juba täie õigusega pidada kohalikuks sordiks.

Regiooni pealinn on Cagliari, viinamarjakasvatuspiirkondi on kokku neli – Cagliari, Nuoro, Oristano ja Sassari. Pindalalt on piirkond riigis kolmas (24 090 km2), viinamarjaistandused hõlmavad sellest umbes 66 000 hektarit. Kaks kolmandikku toodetavatest veinidest on valged. Lisaks on Sardiinia ka Itaalia suurimaid dessert- ja kangestatud veinide tootjaid.

DOC-kvaliteediklassi veinide tootmispiirkonnad on koondunud peamiselt regiooni lõuna- ja põhjaossa, seejuures võib olulisemaks tootmispiirkonnaks pidada lõunat. Ent on ka veinimarke, mida toodetakse kogu saarel, näiteks Cannonau di Sardegna, Monica di Sardegna, Moscato di Sardegna ja Vermentino di Sardegna.

Kõige tuntumateks veinideks peetakse saare edelaosas Terralba linna lähedal asuvatest Campidano tootmispiirkondadest pärinevaid veine. Pealinna Cagliari sadama läheduses saare lõunaservas toodetakse veel üht kvaliteetset veinimarki, mis kannab Cagliari linna nime. Loodes – Alghero ja Sassari vahelisel rannikul, Gallura neemel – on välja kujunenud piirkond, kus valmib üks saare kõige silmapaistvamatest veinidest – Vermentino di Gallura DOCG. See on valge kuiv vein, harukordselt peen ja aromaatne.

Sardiinias võib leida veini igale maitsele ja rahuldada kõiki veinieelistustega seotud kapriise: alates rahulikest veinidest ja lõpetades vahuveinide ning šerrilaadsete merevaiguvärviliste dessert- ja kangestatud veinidega.

Nagu igal pool mujalgi, on ka Sardiinia veinitootjate hulgas oma staarid – need on Argiolas ja Cantina Sociale di Santadi. Argiolase parimad punased veinid on Turriga ja Korem –külluslikud ja elavad, rahvusvahelisele maitsele vastavad. Santadi toodab aga saare parimat valget veini, Cala Saliente’t. See on rikkaliku troopiliste puuviljade maitsega ja värskendav, kergelt hapukas Vermentino sordist vein. Punane vein Terre Brune on samuti silmapaistvalt hea.

Just nimelt selliste edukate veinimeistrite abiga suurendab Sardiinia aastast aastasse oma veinide tuntust.